Miks ma olen tehnolus?

Tehnolused (ehk Tehnola liikmed) on siia lehele videosse võtnud ning ka kirja pannud mõtted teemal miks nad on tehnolused, mis vägi neid Tehnolaga liituma pani ning mida Tehnola neile andnud on. Siit saab külaline ehk teada, mida tähendab olla Tehnola liige ning mida selle liikmeks olemine pikas perspektiivis Sulle annab.

Vil! Veljo Konnimois

Tehnoluseks olemine on minu jaoks aja jooksul väga palju muutunud. Ülikooli ajal tundus see mõnus ajaveetmise koht. Esimestel tõsistel töökohtadel rassides juba väga hea nõuannete saamise koht. Tehnolas on liikmeid “360 kraadi”. Õlleõhtul leiab vastuse ka kõige keerukamale küsimusele. Ettevõtlusse sisenedes avastad, et kõige olulisemad partnerid oled leidnud taas Tehnolast, sest sa usaldad omi vendi rohkem kui metsikuid.

Vil! Aarto Eipre

Miks ma olen tehnolus? Minu vanaisa oli tehnolus. Tehnolus olemine on minu jaoks traditsioonide jätkamine ja järjepidevus ajastuga mis oli 50 aastat keelatud. Tehnolus olemine on minu jaoks osa sõpruskonnast, osake Eesti kultuurist ja ajaloost.

Miks ma liitusin Tehnolaga? Ma ei liitunud, ma taasasutasin. Minu vanaisa suri 1986, temast jäi järgi Tehnola uuriripats. Kui ma sõjaväest tagasi tulin ja TTÜ-s õppisin, kutsus mind 1988. a talvel enda juurde külla üks vanaisa sõber, kelle nime ma ei suuda enam meenutada. Kuna temal meessoost järeltuljaid polnud, kinkis ta mulle oma tekli, värvilindid ja rapiiri, mille ta ise oli enne sõda Viru tänava antiigipoest ostnud ja Tehnola värvidesse ümber teinud. Tema sõnad olid, et kuni kommunistid võimul, ei ole Tehnola taastamine võimalik. Samal ajal hakkas N-Liit vaikselt lagunema ja olud muutusid vabamaks. Tekkis tahtmine midagi teha. Nii see taasasutamine alguse sai…

Mida on Tehnola minule andnud? Palju häid sõpru, elukogemust ja põnevalt veedetud aega.

Vil! Raul Vibo

Minust sai tehnolus tänu heas mõttes jonnakatele sõpradele, kes mind enne rahule ei jätnud, kui olin külalisõhtul käinud. Glehni lossi paeseinte vaheline kõmin võttis hingetuks ja pani mõtlema aatelistele väärtustele, mis niisama kursusekaaslastega aega viites mind ei leidnud. Korporatsioon, kui elukool, täiendab rutiinset ja teoreetilist ülikoolielu praktiliste oskustega kõige paremal moel sidudes töö ja lõbu. Tehnoluseks olemist võrdleksin crowd-surfinguga – olles oma vendades kindel nii laval, publikus kui kätel kantud.

Vil! Arno Pardla

Miks ma olen Tehnolus? Sest see on minu elu loomulik osa. Enamus mu sõpradest on seal ja peale 11 aastat ei suuda oma elu mitte kuidagi teistmoodi ette kujutada.

Miks ma liitusin Tehnolaga? Ega ma enam täpselt ei mäleta. Mul oli üks klassivend keskkoolist, kes 2003. aasta algul helistas ja rääkis, et on selline organisatsioon ja kas ma ei tahaks külalisõhtule tulla. Mäletan, et ta tõi mind ka külalisõhtule, aga mingil põhjusel möödus aasta, enne kui liikmeks astusin 2004. aasta aprillis, ülikooli neljanda kursuse lõpus. Esimene üritus Tehnolas noorliikmena oli mul 2004. aasta Volber. Sealt edasi läks mu tee tehnoluseks kasvamisel pisut okkalisemalt kui ilmselt paljudel teistel. Millegi pärast jäi mul vahele 2004. aasta suvekommerss ja peale suve olid mul tekkinud teised huvid ning jäi vahele umbes kaks aastat, mil minuga ikka võeti ühendust, kuid nüüd taganjärge mõeldes, mõtlesin iga helistamise ajal mingeid vabandusi välja. Samas oli mul see Tehnola pisik sees ja kui 2006. aasta lõpus helistas mulle Martin Must ja ütles, et nüüd on viimane võimalus, muidu visatakse minusugune kasutu rebane välja, siis lubasin talle, et alates 2007. aasta kevadsemestrist olen taas aktiivne. Seda lubadust pole ma pidanud kahetsema. Olin selleks momendiks muutunud teiste tollaste rebaste jaoks mingiks müstiliseks rebaseks, keda keegi kunagi näinud polnud ja kellest keegi midagi ei teadnud. Samas tundub mulle, et see kõik pidigi nii minema, sest nende tehnolustega, kes tollal aktiivsed olid suhtleme aktiivselt tänaseni. 2007. aasta kevadkommerssil anti mulle värvid ja sealt edasi olen aktiivselt panustanud Tehnola heasse käekäiku Scriba, Seniori, Vanamehe, Magister Referendina ja (sic!) Magister Cantandina. 2011 astusin vilistlaskogu liikmeks.

Mida on Tehnola minule andnud? Lihtsam oleks vist küsida mida ta mulle andnud ei ole. Muret, häda, viletsust jms pole Tehnola mulle andnud. Kuhjaga kogemusi, põnevaid tuttavaid, sõpru ja perekonna.

Vil! Alvar Sass

Miks ma olen Tehnolus? Kes siis muu kui mitte tehnolus! Ma enam ei tajugi, kas Tehnola on läinud minu moodi või mina tema moodi. Vil! Martin Must ütles mulle kohe pärast tehnoluseks saamist: „Korp on just selline mis sa ise teed“. Laia/Pika tänava konvendist on saanud mõnus vanalinna „kodu“ kus saan oma vendadega kvaliteetselt aega veeta.

Miks ma liitusin Tehnolaga? Sel hetkel ei teadnud ma ise mis sõna „korp“ taga on. Õnneks oli selleks mu ak! isa Vil! Urmo Pollisinski, kes mind suunas ja olen selle eest talle ülimalt tänulik.

Mida Tehnola on andnud? Ma olen vast hea näide mida korp tagasi annab. Alustaksin loomulikult sõpradest, mis on mulle kõige tähtsam. Erinevate eluvaldkondade spetsialistid ja tipptegijad annavad nii mulle kui Tehnolale laiema silmaringi ja lisaks neist on saanud mu parimad sõbrad.

Teiseks olen tänu Tehnolale saanud ka tööalase karjääri jaoks tarviliku alge ning võimaluse mida „mees tänavalt“ ei oleks kunagi saanud. Saan uhkusega öelda, et ettevõttes, kus ma töötan, on veel kolm tehnolust ja üritame järjest ka noori rebaseid ja kaasvõitlejaid kaasata.

Vil! Märt Pais

Miks ma olen Tehnolus? Grupivennad kutsusid, ütlesid, et lahe ja vägev on, et tule ka! Tulin ja jäin!

Miks ma liitusin Tehnolaga? Tan Raamat oli mu esimesel õlleõhtul ja rääkis igati vahvaid lugusid ja kui Eino Pillikse ka sõna sekka lisas, siis oligi otsus tehtud. Pärast seda ei tundunud rebasena Glehni lossi mööda mäekülge, võimalikult otsemat teed pidi ja see, et sinna tee läheb sain ma alles hiljem teada, seljakott õlut täis enam mingi raskus õlleõhtule minna. Tehnola tundus mõnus, sest polnud väga palju rahvast ja kõik tundusid ja ongi sõbralikud ja mõnusad.

Mida on Tehnola minule andnud? Hea küsimus, kas ma oleksin täna see, kui ma poleks tehnolus? Võimalik, et ma ei julgeks sõna võtta suvalisel teemal ja suvalises kohas ja suvalise arvu inimeste ees teha suud lahti ja pidada verbumit või dictumit, kui seda peaks vaja olema. Ilmselgelt on mulle abiks tänased ksv!ksv! ja vil!vil! nii igapäevases töös kui miks ka mitte eraelus. Kuna Tehnola on väikese liikmeskonnaga, siis kõik tunnevad kõiki ja abikäsi on alati tulemas.